Ülesanne 7

Sulge silmad ja võta mugav asend nii, et kõik lihased oleksid lõdvestunud. Sa ei tunne ühtegi pinget oma kehas. Lõdvesta oma jalad. Oma varbad. Oma käed. Oma sõrmed. Oma selg. Oma õlad. Oma kael. Oma silmad. Oma lõug. Oma suu. Tunneta, kuidas sa oled turvaliselt diivani vastas, kuid sa oled lõdvestunud. Hinga. Tunneta, kuidas õhk voolab sinu kopsudesse ning nendest taas välja. Hinga sügavalt ja rahulikult. Sa oled täiesti lõdvestunud. Sa oled turvalises kohas. Sul on soe. Sa tunned, kuidas su ümber on vaid head asjad, su peas on vaid head mõtted. Sa mõtled headele asjadele. Hinga. Kujuta enda ümber ainult kõige paremad, kallimad ja lähedasemad inimesed. Vaata nende nägusid, nad naeratavad. Kujutle, et te olete kõige paremas paigas maailmas. Vaata enda ümber ringi. Siin on turvaline. Hinga seda õhku. Tunneta neid lõhnu enda ümber. Tunneta temperatuuri. Sa oled lõdvestunud. Sa oled pikali seal paigas ja kõik su lihased on lõdvestunud. Su ümber on ainult head inimesed ja sul on hea olla. Sa oled täielikult vaba kõigest muust. Oled sina ja sinu maailm. Sul on kerge. Hinga sügavalt sisse ja välja. Naudi!

Ülesanne 5 - Külli lugu

Negatiivsed tunded: 

Ei saa hakkama

Ei jõua enam kõike taluda

Ei ole piisavalt naine

Solvumine

Pettumus

Hirm

Häirivad mõtted:

Peab kõigega toime tulema - Millega sa täpsemalt pead toime tulema? Kas on juhtunud, et sa ei tule konkreetselt millegagi toime? Kui paljude asjadega sa pead toime tulema? Mis siis juhtub, kui sa ei tule kõigega toime? 

Üles tõustes kardab, et hakkab halb -  Kas sul on kunagi üles tõustes halb hakanud? Kuidas sul täpsemalt halb hakkab? Mis siis juhtub, kui sul halb hakkab? Mis juhtub, kui sa pikemalt voodisse jääd? 

Teised põlgavad teda - Kes sind täpsemalt põlgab? Kuidas on väljendatud, et sind põlatakse? Mille põhjal arvad, et sind põlatakse? Kas on midagi juhtunud, kui sa oled teistega rääkinud? 

Väljas juhtub midagi, mis ei ole minu kontrolli all

Võib endaga midagi teha

Ülesanne 4

      1. Nimeta vähemalt 5 sotsiaalfoobia all kannatavate inimeste mõtet, arvamust või hinnangut

• Tunne on nagu see oleks elu ja surma küsimus.
• Tunnen poodi minnes nagu oleks ma rambivalguses. 
• Tunnen nagu ma oleks kivistunud, ei taha vaadata oma kõrvalegi. 
• Kui pean astuma publiku ette, siis mõtlen, miks ma küll pean seda tegema. 
• Kunagi ei olnud sellele diagnoosi. Ma olin depressioonis ja nutsin ennast õhtuti magama. Mul olid teismelisena enesetapumõtted
• Ma proovisin kompenseerida oma ärevust muude tegevustega nagu langevarjuhüpped, benjihüpped ja muud spordialad. 

     2. Vasta küsimusele: millised olid kesksed märksõnad abistamisprotsessis

• Kuulamine
• Huvi näitamine
• Automaatmõtete ära tundmine
• Järelduste tegemine
• Füüsiliste sümptomite jälgimine, küsitlemine
• Lõõgastustehnikad

     3. Vasta küsimusele: kuidas terapeut aitas seda patsienti

• Terapeut uurib kõigepealt, kuidas krooniline valu patsienti mõjutab ning laseb patsiendil valu kirjeldada. Terapeut kasutab suhtlemises peegeldamist ning annab tagasisidet, näitamaks, et ta kuulab pasienti. Patsient reageerib kohe positiivselt. Tearepeut soovib rääkida kõige häirivamast probleemist ning keskendub sellele. Ta küsib detailseid küsimusi ning kuulab patsienti ja teeb lõpuks kokkuvõtte. See näitab patsiendile, et teda on kuulatud ja terapeuti huvitab tema jutt. Patsient saab aru, et ta ei ole selle murega üksi ning teda usutakse. See annab patsiendile juurde julgust probleemiga edasi tegeleda ja lõpuks on võimalik võib-olla patsiendil valust vabaks saada. 

      4.  Arutle: kuidas ärevushäirega inimese mõtteid muuta

• Kõigepealt räägib inimene oma suurimatest hirmudest mingis kindlas situatsioonis. Seejärel saab küsida inimeselt, et kui tõenäoline on, et need hirmud ka tõeks saavad.  Seejärel saab patsient aru, et tegelikult sellise situatsiooni toimumine on väga vähe tõenäoline. Siis palutakse inimesel kirjutada üles vastu ja poolt argumendid oma hirmudele, kui tõenäolised nad on. Üles kirjutades näeb inimene tulemusi oma silme ees ja aitab aru saada, kui vähetõenäoline see tegelikult on, et nii juhtub. Samuti üritatakse erinevate arvutuste ja arutluste läbi vaidlustada patsiendi negatiivseid automaatmõtteid ning patsient saabki aru, et tegelikult ei ole asi üldse nii hull. Tuuakse patsiendile täiesti loogilised argumendid, miks on üsna võimatu, et nii temaga juhtub. Samas ei tooda neid argumente lihtsalt faktidena vaid küsitakse patsiendilt ja lastakse patsiendil ise järeldustele jõuda. Terapeut aitab patsiendil mõelda ka seda, mis siis saab, kui tegelikult tema hirm tõeks saab. Ta aitab reaalselt mõelda, mis tagajärjed sellel situatsioonil tegelikult oleks. Inimene saab aru, et tagajärjed ei oleks üldse sellised nagu ta ette jujutab. 

     5. Nimeta peegeldavaid vastuseid terapeudi poolt

• Sa ei ole kindel.
• Sa oled ikka mures, et kuigi arst ja analüüsid näitasid, et kõik on korras. 
• Teised sümptomid? 
• Ah, et need mügarikud lähevad ja tulevad. 
• Ja te katsute kogu aeg, kas need mügarikud on olemas. 

Ülesanne 3

Kindlasti põhiline ärevakstegev situatsioon haiglas on protseduuride-eelne ettevalmistus ning ootamine protseduurideks. Patsient teab, et teda ootab täna ees mõni invasiivne protseduur, mis võib tekitada valu või anda halba informatsiooni tema tervise kohta. Patsient ootab protseduuri, temaga võib-olla tehakse mõningaid ettevalmistusi, mis veelgi suurendavad ärevust, sest need tegevused viivad mõtted protseduurile. 

Kõigepealt tuleks kindlasti patsiendile rääkida täpselt, mis temaga ettevalmistades tehakse. Iga tegevus peaks olema seletatud, mida ja miks seda tehakse. See vähendab patsiendi hirmu, kuna patsient on teadlik, mis temaga tehakse ja ei tule midagi ootamatut. Teiseks peaks kindlasti informeerima patsienti ka eesootavast protseduurist,et mida seal tehakse ja milleks see vajalik on. Ka peaks patsiendile ütlema, millal umbes oleks oodata tulemusi, kui tegemist on uuringuga. Patsienti tuleks rahustada ja rääkida ausalt, mis teda ees ootab. Kui patsient on väga ärev, võiks õpetada patsiendile hingamisharjutusi, mis teda rahustaks või pakkuda talle meeldivaid tegevusi, mis mõtted eesootavast protseduurist eemale viiks.

Kõige raskem on äreva patsiendiga kindlasti enda usalduse saavutamine. Kuna äreval patsiendil on kindlad sundmõtted peas, siis teisiti väita on talle väga raske, et ta seda usuks. 

Ülesanne 2

Seletan lahti teise mudeli.

Toimub sotsiaalne olukord, kus inimene tunneb ennast ebamugavalt. Inimese peas hakkavad tekkima kohe eeldused, kuidas situatsioon kujunema hakkab. Need eeldused on tihti negatiivsed. Tekib hirm, inimene tunnetab ohtu ja tulevad negatiivsed automaatmõtted, näiteks: "Mul hakkab halb", "Ma ei oska midagi öelda", "Ma ei saa hakkama". Nendest mõtetest hakkavad ilmnema sümptomid - käte värisemine, hingeldamine, südamekloppimine jne. Inimene saab aru, et ta on sotsiaalne objekt ja ta peab toime tulema selles situatsioonis, et teda võidakse kõnetada ning inimene arvab, et ta ei tule sellega toime. Ta tahaks põgeneda. Kui ta saab aru, et põgeneda ei saa süvenevad sümptomid. Seejärel hakkab inimene uuesti mõtlema selle situatsiooni peale ning kõik kordub. Järgmine kord sotsiaalses situatsioonis olles tuleb inimesele eelmine kogemus meelde ning see hakkab uuesti tekitama kõike.

Ülesanne 1

Minu ettekanne lihtfoobia kohta.

http://www.slideshare.net/LeanykaMalmre/lihtfoobiad

Esimene postitus

Tere!
Minu esimene postitus.